Krüptoraha (krüptovaluuta) on digitaalne vara, mis on loodud töötama väärtuse vahendajana. Krüptovaluuta toimib tänu sellele, et tehingute kinnitamiseks, loomiseks ja tõestamiseks kasutakse krüptograafiat. Krüptoraha on üks digiraha liik, digitaalraha võib nimetada ka alternatiiv- või virtuaalrahaks.
Bitcoin, mis loodi aastal 2009, oli esimene detsentraliseeritud krüptoraha. Bitcoini tehingute andmebaasina kasutatakse plokiahela tehnoloogiat. Hiljem on loodud palju erinevaid krüptorahasid. Neid nimetatakse ka altcoinideks (ingl. k. bitcoin alternative). Bitcoin ja selle teisendid kasutavad detsentraliseeritud kontrolli, millele vastanduvad tsentraliseeritud raha ja panganduse süsteemid, mis on seni olnud maailmamajandust kontrollivaks jõuks.
Joonisel on tsentraliseeritud (A) ja detsentraliseeritud (B) võrgustik.
Tsentraliseeritud võrgustikus liigub info läbi keskpunkti, sellest saab “pudelikael“, sest kogu süsteemi töö sõltub keskpunkti funktsioneerimisest. Sellises süsteemis kontrollib süsteemi tööd keskpunkt. Detsentraliseeritud võrgustikus on olukord paindlikum, mida rohkem on sõlmpunkte, seda kindlam on kogu süsteemi töö, sest süsteemi maha võtmiseks tuleks rivist välja viia väga paljud sõlmpunktid.
Avalik võti ja privaatne võti
Kohe, kui inimene teeb oma esimese krüptovaluuta tehingu, genereeritakse unikaalne paar võtmeid – avalik ja privaatne. Mõlemad võtmed on krüptograafilised koodid, mis aitavad hoida selle digitaalse ökosüsteemi turvalisust.
Privaatset võtit, mis on teada üksnes kindlale kasutajale, saab võrrelda parooli või PIN-koodiga. Ilma väga sügavalt detailidesse laskumata, privaatne võti genereerib avaliku võtme, mis omakorda loob kasutaja avaliku aadressi, mis on nagu pangakonto number.
Comments are closed.