Bitcoin on 2009. aastal välja lastud vabavaraline tarkvaravõrgustik, mille taga on pseudonüümne isik (või isikud) Satoshi Nakamoto. Erinevalt riiklikest valuutadest ei tugine Bitcoin usaldusele keskse asutuse vastu. Selle asemel kasutab Bitcoin hajutatud kontoraamatut – andmebaasi (blockchain), mis talletab bitcoinide kuuluvuse, ning mille hoidmisesse on kaasatud kõik võrgustikus osalevad arvutid.
Bitcoin on kõige esimene krüptovaluuta selle praeguses tähenduses. Oluline on vahet teha ka sõnadel “Bitcoin” (suure esitähega), mis on detsentraliseeritud krüptoraha tarkvara, ja “bitcoin” (väikse esitähega), mis on virtuaalraha ühik (tähis BTC).
Bitcoini virtuaalraha saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab “rahatasku” teenust (wallet) või ära kulutada, saates neid interneti kaudu teisele Bitcoini aadressile.
Et Bitcoini aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus. Käibel olevate bitcoinide arvu teoreetiline piir on 21 miljonit. Piir on valitud Bitcoini süsteemi arendaja(te) poolt ja lähtekoodis püsivalt kirjas.
Ülekanne
Bitcoinide ülekanne toimub, kui nende algne omanik (saatja) saadab võrku digitaalselt allkirjastatud teate, millega kinnitab, et loovutab oma bitcoinid uuele omanikule. Teised võrgusõlmed kontrollivad tehingu kehtivust, vaadates kas saatja avaliku võtme kontrollsumma on sama, kui hajutatud kontoraamatus hetkel omanikuna tuntud kontrollsumma, ning kas saatja loodud digiallkiri sobib tema avaliku võtmega. Kui tehing on korrektne, avalikustatakse see plokiahelas.
Graafik: BTC kurss eurodes
[crtools-graph coin="BTC" fiat="EUR" period="1Y"]
Kasutatud allikad: Vikipeedia, Geenius
Be First to Comment